Rahaga ümberkäimise õpetamine algklassidesse

Üha enam suurriikides hakatakse mõtlema sellepeale, kuidas muuta oma majandus jätkusuutlikumaks ja paindlikumaks tuleviku perspektiivis. Üks viis teemale lähenemiseks on rohujuuretasandilt ehk võtta fookusesse just keskmine kodanik. 

Maailma ja riikide mastaabis mängivad olulist rolli majanduses nii suured tsentraalsed otsused kui ka väiksemad tehtavad otsused just kodaniketasandilt. Majanduse tervikpilt on väga tihedalt seotud üksikindiviidide poolt tehtavate finantsotsuste ja majanduskäitumise poolest. Selleks aga, et suurema osa inimeste majanduslik käitumine oleks rohkem etteaimatav, oleks vaja süstemaatilist lähenemist selle kujundamisel.

Üks võimalikest efektiivsetest lähenemistest oleks finantsõpetuse viimine riiklikku õppekavasse. Üldiselt õpitakse rahaga ümberkäimist kodust ja seetõttu on ka nii laste, noorte kui ka vanemate inimeste suhtumine rahasse väga erinev – ehk olukord antud aspektis on küllaltki ebastabiilne ning etteprognoosimatu. Rahaga ümber käimist võiks hakata õpetama kohustuslikus korras juba algklassidest peale, vastavalt laste vaimsele võimele ja tasemele kuni lõpuklassideni välja, lisades õppesse uusi elemente ning situatsioone.

Heaks näiteks ja initsiatiiviks on Ühendkuningriigi leiboristide partei poolt algatud finantshariduse seaduseelnõu, mis oma sisult vastab laias laastus eelseletatule ehk tahetakse viia riigi üldharidussüsteemi finantsõpetus. Antud eelnõu on juba pälvinud laia vastukaja ning toetuseks on kogutud juba üle 118 000 allkirja. Eelnõu järgi on plaanis hakata õpetama 14-16 aastastele rahaga seotud teemasid.

Ehk oleks aeg ka Eestis sellisele teemale mõtlema hakata? Praegune õppekava on küllaltki tihe ja enamvähem ammendav, aga huvitav, et selline teema nagu majanduskäitumist õpetav pool peaaegu olematuks jäänud on. Osades koolides on muidugi võimalik seda õppida, aga tihtipeale on see kas valikainena või kool ise on majanduskallakuga. Tavalistest keskkoolidest ja põhikoolidest on antud teema küllaltki kaugele jäänud.