Kuidas sügisel laste koolitarvete ostmise järel ellu jääda: valik nõuandeid
Pole mingi saladus, et kui mõelda terve aasta eelarve peale, siis garanteeritult on suured väljaminekud augusti lõpus ja septembrikuu jooksul, mil pere noorimad liikmed sammud kooli poole seavad. Selleks aga et kulutusi normaalsuse piires hoida ning vältida olukorda, kus rahakotist vaatab vastu tühjus, on olemas mõned päris lihtsad nipid.
Esmalt tasub mitte jätta kõike viimasele momendile, vaid mõelda ette. Kui on teada, et laps läheb järgmisel aastal kooli, siis mitmed tooted võib ära osta juba eelmisel aastal, kui kooliasjade kõrghooaeg on läbi saanud ja poodides on rohkelt sooduspakkumisi. Ja sama kehtib ka olukorras, kus laps juba mitmendat aastat koolis käib – harilikke pliiatseid, vihikuid ja pastakaid on alati vaja ning pole mingit põhjust, miks peaks need ostma just augustikuu viimasel nädalal.
Ära unusta kodust suurpuhastust, millel on lausa kaks plussi. Kõigepealt saab toad korda ning lisaboonusena võib leida palju vajalikku. Kui lauasahtli tagumisest nurgast tulevad välja paar tühja vihikut, hunnik kasutamata kilekaasi, üritustelt saadud promopastakad ning avamata karp värvipliiatseid, tähendab see seda, et neid ei ole vaja poes osta. Sama võib ilmneda ka riidekappi koristades – riided, mille olemasolu on juba unustanud, võivad tekitada lapsele sama palju rõõmu, kui uhiuus kleit või särk. Ja riided, mis on väiksed, saab kas maha müüa ja lisaraha teenida või ära anda ning kappi lisaruumi.
Juhul kui on teada, et lapse õpetaja soovib, et kõikidel lastel oleksid sarnased asjad, tuleks poodlemisega oodata seni, kuni on täpselt selgunud, milliseid vihikuid ja pliiatseid ning kui palju on vaja. Tavaliselt saadetakse antud nimekiri vanematele juba varakult, aga kui 1.september lähemale tuleb ja infot veel ei ole, tasuks seda alati igaks juhuks üle küsida.
Muidugi tuleb mõelda nutikalt. Olukorras, kus õpikute kaal moodustab lõviosa koti kaalust, tasub hoolega kaaluda, milliseid õpikuid kaasa võtta ja milliseid mitte. Võib uurida, kas on võimalik õpikud peale tunde kooli jätta ning läbirääkimisi tasub pidada ka lapse sõbrannade ja sõpradega, et ühe õpiku võtab üks kaasa ja teise õpiku teine. Muidugi tasub eriti koolitee alustajate puhul üle vaadata, egas nad ei vea kaasa asju, mida päeva jooksul vaja pole, kuid mis kotti ainult raskemaks teevad. Kuigi kergem koolikott ei ole otseselt rahaline sääst, aitab see koolitee mugavamaks muuta. Kaudselt võttes aga kahjustab liialt täis topitud koolikott koti materjali ja koti osasid (nt lukud) ja vähendab seega koti eluiga, nii et mida kergem kott, seda parem.
Kuigi lapsed võivad üritada vanemaid vastupidises veenda, ei ole iga aasta uusi asju vaja. Uus nutitelefon, uus sülearvuti, uued püksid, viimase moe jalanõud ja nii edasi. Selle asemel, et üritada tõsta lapse enesekindlust sellega, et osta alles poodi jõudnud asju, tasuks õpetada ka muid väärtusi ja lasta lapsel valida, kas ta eelistaks uhiuut nutitelefoni või pigem odavamat telefoni ning mingi meeldiva tegevuse ettevõtmist.
Iga kooli algus uute asjade ostmise alla läheb ka igivana riietuse probleem, mida siiski on hakanud lahendama koolivormid, mida aasta-aastalt järjest enam kasutusele võetakse. Tavaline on see, et kui lapsel on valik, siis ta tahab üks päev üht ja teine päev teist riietust ja vanem on see, kes kõik ostud sooritama peab. Koolivorm on aga kindel reegel ja igapäevane peavalu, et mis nüüd selga panna, jääb ära. Kuigi koolivormi ostmine võib tunduda suure väljaminekuna, siis tegelikult on vaja vaid üht komplekti ning juurde ehk lisapluusi või vesti, mille saab ka jooksvalt osta Lisaks, kuna koolivormid püsivad üldjuhul läbi aastate samasugused, on võimalik sobiv koolivorm osta lapselt, kellele see juba väikeseks on jäänud ning omakorda, kui enda laps vormist välja kasvab, järelturul edasi müüa.
Kui aga koolis koolivorm puudub, võib abi olla teistest lapsevanematest – ehk õnnestub sõlmida klassisisene kokkulepe, milliseid riideid kantakse ja milliseid mitte. Lisaks odavamalt läbisaamisele aitab ühtlasem riietus rahustada ka klassi üldmuljet ning vähendada tõenäosust riietuse tõttu kiusamise tekkimiseks.
Ning kui ka see variant ei sobi, ei ole mõtet alluda reklaamidele, mis kuulutavad uute kooliriiete letile tulekut. Kui laps on saanud suvi otsa riietega käia, siis sobivad samad riided väga hästi ka kooliminekuks.
Koolist rääkides on lahutamatu teema see, mida teeb laps pärast kooli ehk huvitegevused. Hea on meeles pidada seda, et lapsed võivad oma meelt üpris kiiresti muuta. Kui otsida uut huvialaringi või sporditrenni, tuleks alati küsida, kas esimene kord on tasuta või soodushinnaga, et lasta lapsel asjaga tutvuda. Ja kui ka laps otsustab antud trenni või ringi kasuks, tasuks vältida pika ettemaksu tegemist seniks, kuni on garanteeritud, et lapsele seal tõesti meeldib ning ta ei taha paari nädala pärast juba oma huviala vahetada.
Ja viimaseks, eelarve tuleb panna paika ja mitte mingil juhul seda ületada. Kui koolivahendite ostmiseks jääb rahast puudu, saab asjad tähtsuse järjekorda sättida. Ilma korraliku pinalita võib lapsel olla ebamugav koolitundides osaleda, ent guaššvärvide ostmisega kannatab ehk paar nädalat, kuni neid reaalselt ka vaja läheb. Samamoodi tasuks enne soetada koolikott ja talveks sobilike riiete või spordivarustuse pärast muretseda veidi hiljem.