Millise asutuse poole pöörduda laenudega seotud probleemide korral?

Mõni kuu tagasi jäi õhku teema, kus räägiti kui vähe tegelikult laenudega seotud probleemide puhul Tarbijakaitseametisse pöördutakse. Sellest lähtuvalt võib järeldada, et kas kiirlaenudega probleemidesse sattunud inimesi on väga vähe või pole Eestis sellist konkreetset koondavat institutsiooni, kuhu sellenäoliste probleemidega pöörduda. 

Täpsema ülevaate ühest võimalikust asutusest, kuhu pöörduda kui ollakse näiteks just SMS-laenudega probleemidesse sattunud, leiab alljärgnevas intervjuus Tarbijakaitseameti kommunikatsioonijuhi Siiri Eralaga.

Kuidas hindate praegust tarbijate teavitatust kiir- ja SMS-laenudega seotud kulude ja kohustuste osas? Kas näete vajadust reguleerida vastavasisulist seadusandlust, mis suurendaks tarbijate teavitatust või on praegune olukord rahuldav?

Eelmise aasta juulist jõustusid võlaõigusseaduse muudatused, mille kohaselt peab laenuandja tarbijale esitama Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe ning neil lasub ka täiendav lepingueelne nõustamiskohustus. Need nõuded on parandanud tarbijatele antava infot, näiteks tarbijakrediidi teabelehe alusel saab tarbija enne laenulepingu sõlmimist võrrelda erinevaid pakkumisi. Samas tuleb tõdeda, et need võlaõigusseaduse täiendused võiksid olla veelgi rangemad ja täpsemad. Seda seetõttu, et ei jääks tõlgendamisruumi näiteks selles osas, kui põhjalikult peab laenuandja selgitamiskohustust täitma.

Kuidas saab tarbijakaitse aidata makseraskustesse sattunud inimest?

Tarbijakaitseamet saab aidata jõuda selgusele tekkinud võlgnevuse sisus (kui suur on põhivõlgnevus, intress, viivis jms kulud) ja aidata leida laenuandjaga kokkulepet või anda hinnangu, kas sõlmitud leping on seadusega kooskõlas või mitte. Pärast asja menetlemist ametis on võimalus pöörduda ka ameti juures tegutseva tarbijakaebuste komisjoni poole, mis toimib kohtuvälise institutsioonina tarbijakaebuste lahendamisel. Täpsemalt saate tarbijakaebuste komisjoni tööst lugeda siit: https://www.tarbijakaitseamet.ee/et

Kui kiiresti tarbijakaitsesse pöördumisel tavaliselt abi saadakse?

Kui helistada meie nõustamistelefonil 1330 võib tarbija juba kõne ajal oma murele lahenduse leida või saada suunised edasiseks tegutsemiseks. Kirjalikule pöördumisele vastame esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 30 päeva jooksul. Kui tarbija kaebuse lahendamine jätkub pärast ametis menetlemist ka tarbijakaebuste komisjonis, võib otsuse tegemiseks kuluda kuni 90 päeva esialgse avalduse tegemisest.

Kas tarbijakaitsesse on pöördutud ka pangalaenudega seotud probleemidega? Kui tihti?

Tarbijakaitseametisse on tõepoolest pöördutud ka pangalaenudega seonduvate probleemidega ja mõni vaidlus on jõudnud ka ameti juures tegutsevasse tarbijakaebuste komisjoni. Samas on neid pöördumisi üsna vähe.

Millistel ilmingutel (näiteks kiirlaenude puhul) ja kuna peaks inimene tarbijakaitsesse pöörduma?

Tarbijakaitseseadus ütleb üheselt – kui kaupleja/teenuse osutaja on keeldunud tarbija kaebust lahendamast või tarbija ei ole nõus pakutud lahendusega ja leiab, et on rikutud tema õigusi ja kahjustatud tema huve, võib esitada kaebuse sellekohaseid vaidlusi lahendavale institutsioonile ehk siis antud juhul tarbijakaitseametile. Samas soovitaks tarbijatel küsida nõu ja abi juba enne kiirlaenu võtmist ja lepingu sõlmimist. Ametist saab nõu küsida telefonil 1330 või siis e-kirja teel info@tarbijakaitseamet.ee. Lisaks leiab meid üles ka Facebookist.

Kas tarbijakaitse poole pöördutakse ka alusetult? Ehk inimene tunneb, et tema õigusi on riivatud aga tegelikult see nii pole.

Aeg-ajalt laekub põhjendamatuid pöördumisi igast valdkonnast ja selliste juhtumite puhul tuleb sageli tõdeda, et tarbijad ei ole ise piisavalt põhjalikult lepingut lugenud või siis ei ole lepingutingimustest aru saanud.

Neist pöördumistest aastas, mis kiirlaenufirmade vastu tehti paljudel neist jäi õigus tarbijale ja paljudel juhtudel ettevõttele?

Täpset statistikat ei ole (ka ERRile antud intervjuus toonitasin, et paarkümmend kaebust aastas on ligikaudne ja hinnanguline arv, mitte täpne number. Kahjuks otsustas ajakirjanik selle siiski pisut eksitaval moel täpse arvuna oma loos välja käia).

Rääkides täpsetest numbritest:

• Sel aastal on SMS-laenudega seotud telefonikõnesid nõustamistelefonile tulnud 9, kirja teel on tarbijad nõu küsinud 8 korda ja kaebusi on esitatud 1. Seega kokku 18 pöördumist.
• 2011. aastal oli telefoninõustamisi 16 ja 10 kirjalikku järelepärimist. Kokku 26 pöördumist.
• 2010. aastal oli 9 telefoninõustamist, 16 järelepärimist. Kokku 25 pöördumist.
• 2009. aastal oli telefonikõnesid 26, järelepärimisi 29 ja kaebusi 6. Kokku 61 pöördumist.

 

2011. aastal sai tarbijakaitseamet finantsteenustega seotud pöördumisi ja kaebusi kokku 199. See arv sisaldab erinevate finantsteenuste, sealhulgas ka pandimajadega seotud pöördumisi.

Selliste andmete järgi on raske üldistusi teha, aga meeldivalt üllatav aspekt on see, et  laenudega seotud pöördumisi on tõesti väga vähe, kui võrrelda kogupöördumiste arvu (mis oli aastas umbes üle 35 000).